Suur osa tööstusharudes töötavatest inimestest puutub igapäevaselt kokku kohtvibratsiooniga ehk tööülesanded, kus töövahendiks on tugeva vibratsiooniga tööriistasid. Kohtvibratsiooni tekitab tööriista käepideme või töödeldava detaili äge vibreerimine, mis kandub edasi käelabasse ja käsivarde. Lisaks kohtvibratsioonile võivad töötajad kokku puutuda ka üldvibratsiooniga, kus vibratsioon kandub üle töötaja kehale kas istmiku, selja või mõne muu toetuspinna kaudu. 

Iga vibratsioon ei ole kahjulik, kuid kui töötaja puutub pika aja jooksul kokku piirväärtusi ületava vibratsiooniga, võivad tekkida pöördumatud käelaba ja käsivarre kudede kahjustused, mida nimetatakse kohtvibratsiooni sündroomiks. Jälgides ohutusnorme, s.h kasutades korrektseid töövahendeid ja sobivaid vibratsioonikindaid, saab vibratsiooniohtusid minimaliseerida.

VIBRATSIOONI PÕHITÕED

Vibratsiooni tugevust tähistatakse kiirenduse ruutkeskmise väärtusega ehk m/s² (see on määratud vibrokiirenduste väärtustega ristiasetsevates mõõtetelgedes x, y, z).

Vibratsiooni sageduse tähiseks on herts ehk Hz (võnkumist sekundis) ning masina pöörlemist tähistatakse pöörete arvuga minutis ehk rpm.

• 100 Hz = 6000 rpm
• 500 Hz = 30 000 rpm

Erinevad sagedused mõjutavad keha erinevalt. Alloleval joonisel on välja toodud sinised ja oranžid piirkonnad, mis tähistavad võimalikku ohtu inimese tervisele. 

• Sinine ala tähistab vibratsiooni kahjulikkust kätele ja randmetele (suurim oht kohtvibratsiooni sündroomi tekkele).
• Oranž ala tähistab vibratsiooni kahjulikkust sõrmedele (suurim oht “valge sõrme” sündroomi tekkele).

VIBRATSIOONI PIIRNORMID EHK KAUA VÕIB TÖÖD TEHA VIBREERIVATE TÖÖRIISTADEGA

Päevase üldvibratsiooni tähis on A(8) ehk keskmine (Average) vibratsioon 8 tunnise tööpäeva jooksul. 

• Töötaja päevase üldvibratsiooniga kokkupuute A(8) piirnorm on 1,15 m/s².
• Töötaja päevase kohtvibratsiooniga kokkupuute A(8) piirnorm on 5,0 m/s².
• Kui päevane kokkupuude kohtvibratsiooniga A(8) ületab 2,5 m/s², siis tuleb rakendada vibratsiooni mõju vähendavaid abinõusid.

Allolev table näitab kui pika perioodi jooksul on soovitatud erineva vibratsioonitugevusega tööriistasid kasutada, ilma et ületaksite vibratsiooni piirnormi.

Oluline! Tegemist on üldistava tabeliga. Tegelikud väärtused sõltuvad tööriista tootja poolt mõõdetud väärtustest ja masina seisukorrast jpm.

Vibratsiooni piirnormid ning nõuded vibratsioonist mõjutatud töökeskkonnale on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 12. aprilli 2007. aasta määruses nr 109.

VIBRATSIOONI MÕJU VÄHENDAMINE

Vibratsiooni mõju vähendamiseks on võimalik kasutada erinevaid meetodeid – 

vibratsiooni summutavad käepidemed, käte õige asend tööriistade hoidmisel, soe keskkond või riietus (külm suurendab kohtvibratsiooni ohtu) ja õigesti valitud vibratsioonikindad. 

Vibratsiooni summutavad kindad peavad vastama EN ISO 10819 standardile, kus testimise käigus on peopesast mõõdetud kinnaste vibratsiooniülekannet. 

Vibratsioonikindad on tõhusad ainult juhul, kui need on korrektselt valitud. Vale otstarbega kindad võivad kasu asemel suuremat kahju tekitada!

EUREKA VIBRATSIOONIKAITSEGA TÖÖKINDAD

Eureka on Rootsi päritolu töökinnaste tootja, kes on spetsialiseerunud kõrgkvaliteetsete ja unikaalsete kindalahetuste arendamisele ja tootmisele. Enam kui 60 aastat on nad keskendunud töökinnaste tehnoloogia arendusele ning selle tulemusel leiab nende tootevalikust innovaatilisi vibratsioonikaitsega kindaid, millesarnast ühelgi teisel kindatootjal ette näidata pole.

Eureka vibratsioonikindad jagunevad nelja erinevasse gruppi: FLEXI, AMPLITUDE, VIBRATION ja TRANSIENT. Järgmises tabelis on välja toodud erinevate tööriistade sobivus Eureka vibratsioonikaitse kinnastega.

Eureka vibratsioonikaitsega töökinnaste tootevalikuga saate tutvuda SIIN.
Küsimuste korral võtke ühendust meie meeskonnaga.

Kasutatud materjalid:

https://eurekasafety.se/wp-content/uploads/2022/01/Eureka_E-learning_Vibration_2109_EN.pdf

https://www.tooelu.ee/et/110/vibratsioon