EN 388 on standard kaitsekinnastele mõjuvate mehaaniliste ohtude hindamiseks. EN 388 järgi normitud kindaid on testitud sertifitseeritud asutuse poolt, kes hindab nende kulumis-, lõike-, rebimis- ja torkekindlust.

Pärast standardi viimase redaktsiooni ilmumist 2003. aastal on kinnaste tootmises toimunud palju tehnoloogilisi edasiminekuid. See tähendab, et kinnaste valmistamisel on tavakasutusse jõudnud nt terassüdamikuga kõrgtehnoloogilised kiud, mille lõikekindlust ei saa standardi praeguste meetoditega täpselt hinnata. Samal ajal on ka tavaliseks muutunud löögi eest kaitsvad kindad (Impact Protection), kuid siiani puudus standard nende hindamiseks.

Siinkohal on esitatud uue EN 388 standardi olulisemad muudatused:

1. ISO 13997 lõikekindluse katse TDM100

Vana standardi kohaselt määrati kinnaste lõikekindlus lõikekettaga katsel (Coupe test), mis on 500-grammise püsikoormuse all pöörlev lõiketera. Tera liigub mööda katsetatava kanga pinda edasi-tagasi, kuni lõikab selle läbi. Teras- või klaaskiude sisaldava kõrgtehnoloogilise kanga katsetamisel ei anna see aga objektiivset tulemust, kuna lõikeketas võib nüristuda juba enne läbilõiget.

Uue standardi järgi on Coupe testil seatud piirang lõikeketta üle kanga liikumisele 60 korrani vaatamata sellele, kas riie lõigati läbi. Kui lõikeketas on üle kanga pinna liikunud 60 korda, tuleb kindaga teha lõikekindluse katse ka ISO 13997 järgi.

ISO 13997 TDM100 katses kasutatakse sirget tera, mis tõmmatakse üle kanga selle läbilõikamiseni ning mõõdetakse terale mõjuv koormus (Njuutonites). Tehakse mitu katset terale mõjuvate eri koormustega. Kuna iga lõiketera liigub üle kanga pinna vaid ühe korra ja ka iga tera kasutatakse vaid korra, on terade nürinemise probleem kõrvaldatud ja see muudab kinnaste lõikekindluse määramise selgemaks, nii et töö jaoks õige kinda valimisel saab teha informeerituma otsuse.

ISO 13997 lõikekatsega määratletakse kuus lõikekindluse taset. Toimivus ulatub A-taseme lõikekindlusest (mõjuv jõud on 2 N kuni 5 N) F-tasemeni (mõjuv jõud on üle 30 N), nagu on näidatud tabelis.

	VÄIKE lõikekindlus	KESKMINE lõikekindlus	SUUR lõikekindlus		VÄGA SUUR lõikekindlus
Tase	A	B	C	D	E	F
Lõikekindlus	> 2 NLõikekoormus 203 grammi	> 5 NLõikekoormus 509 grammi	> 10 NLõikekoormus 1019 grammi	> 15 NLõikekoormus 1529 grammi	> 22 NLõikekoormus 2243 grammi	> 30 NLõikekoormus 3059 grammi
Pakutav rakendusala	Teravate servadeta kergete materjalide käitlemine, detailide montaaž, autohooldustööd, ehitus, mitmeotstarbeline …	Pakendamine, laotööd, kergmetallide stantsimine, autode ja kodumasinate kokkupanek …	Lehtmetalli ja klaasi väikese koormusega käitlemine, metalli stantsimine, plasti ja rehvide tootmine, auto- kodumasinatööstused …	Lehtmetalli ja klaasi/pudelite käitlemine, metalli stantsimine, looma- ja linnuliha väikese koormusega käitlemine, puusepatööd, trükitööd …	Lehtmetalli suure koormusega käitlemine, tahvelklaasi käitlemine, metallide ümbertöötlemine, jäätmekäitlus, looma- ja linnuliha käitlemine, trükitööd …	Lehtmetalli suure koormusega käitlemine, metallide ümbertöötlemine, jäätmekäitlus, liha suure koormusega käitlemine, tapamajad

2. Löögikindluskatsete lisamine standardisse

Löögikindluskatsed tehakse üksnes kinnastele, millel on spetsiifilised löögikindlad elemendid peopesas, käeseljal või sõrmenukkidel. See katse on valikuline ja testi alusel antakse välja kolm võimalikku hinnet: P (läbis katse), F (ei läbinud katset), X (ei katsetatud).

3. Muudetud markeering

See muudatus mõjutab üksnes uusi sertifitseeritavaid kindaid. Nagu iga muu isikukaitsevahendite standardi puhulgi pole see tagasiulatuv, nii et kinnaste märgistamiseni uue standardi kohaselt võib minna mitu aastat.