Kui räägitakse kukkumiskaitsevahenditest, siis enamjaolt joonistub esimesena silme ette turvarakmetes tööline, kes on kinnitatud turvaliinidega. See aga peaks olema viimane meetod, kuidas töötajat kaitsta kukkumisohu eest. Esimene samm peab olema kukkumisohu elimineerimine. 

Väldi töid kõrgustes! Kasuta võimalusel pikendatavaid töövahendeid või too parandamist vajavad objektid maapinnale lähemale, et sa ei peaks ronima redelil ja tegema tööd maapinnast kõrgemal.

Teine samm on kukkumise vältimine. Kui töötajal ei ole võimalik teostada tööd maapinnal ning ta on kõrgete servade, maapinnal asuva sügava augu või näiteks katuseakende läheduses, siis tuleks kasutada kaitsepiirdeid, käsipuid, turvavõrkusid, barrikaade jt ühiskaitsevahendeid.

Ning viimaseks sammuks on individuaalsed kukkumiskaitsevahendid, kui olete siiski olukorras, kus ei ole võimalik töid teostada maapinnalt ning kukkumisohuga kohas ei saa kasutada ka ühiskaitsevahendeid. Täieliku ohutuse tagamiseks ning vigastuste vältimiseks tuleb turvasüsteem valida vastavalt töökeskkonnale ja seal esinevate ohtude eripärale.

KUKKUMISKAITSE SÜSTEEMID

Kukkumist takistav süsteem

Kukkumist takistav süsteem ennetab kukkumisohtu, kuna ei lase töötajal jõuda ohutuspiirdeta ääreni või muu kukkumisohuga alani. Turvaliini pikkus ja ankurpunkti asukoht tuleb paika panna arvestusega, et töötaja ei ulatuks kukkumisohuga alani. Ankurpunkti asukoht peab olema korrektselt valitud – see peab asuma täpselt tööala keskel ning paigutatud kukkumisohuga ala suhtes risti. Samuti veendu, et ankurpunkti murdumistugevus oleks piisav. Kukkumist takistav süsteem on allpool väljatoodud süsteemidest kõige ohutum, kuna siin on kukkumisoht elimineeritud.

Süsteemi kuuluvad:

• Ankurpunkt – vastab standardile EN 795
• Turvarakmed – vastavad standardile EN 361
• Turvaliinid – vastavad standardile EN 354 või 358. Turvaliin peab olema parajalt pikk, et töötaja saaks mugavalt liikuda, aga samal ajal piisavalt lühike, et välistada kukkumisohtu. 
  
  

Kukkumist pidurdav süsteem

Erinevalt kukkumist takistavast süsteemist ei enneta kukkumist pidurdav süsteem kukkumisohtu, vaid selle süsteemi eesmärk on peatada vabalangemine ja hoida ära kokkupõrge maapinna või mõne muu takistusega. 

Süsteemi kuuluvad:

• Turvarakmed – vastavad standardile EN 361
• Ankurpunkt – vastab standardile EN 795
• Turvaliinid koos energianeelduriga – vastavad standardile EN 355 või kukkumise pidurdaja ehk kukkumiskaitseplokiga – vastavad standardile EN 360
  
  

Positsioneerimissüsteem

Positsioneerimissüsteem sobib tööülesanneteks, kus töötaja peab kasutama mõlemat kätt ja samal ajal ei ole liigne ringiliikumine vajalik. Näiteks sobib positsioneerimissüsteem kasutamiseks kõrgete objektide, s.h mastide ja redelite otsas töötamiseks.

Horisontaalne positsioneerimissüsteem ei ole ette nähtud kukkumise peatamiseks, selleks tuleks lisaks kasutada kukkumist takistavat või pidurdavat süsteemi.

Köis ligipääsuga süsteem

Köis ligipääsuga süsteemi kasutatakse, et viia köiel rippuv inimene kohtadesse, kuhu muul viisil ligi ei ole võimalik pääseda, näiteks akende pesemine kõrgetel hoonetel, kus ei saa pesemiseks kasutada ühiskaitsevahendeid.

Piiratud ligipääsuga süsteem

Piiratud ligipääsuga süsteem võimaldab turvaliselt siseneda suletud ruumidesse, nagu näiteks mahutid, kaevud, silotornid, luugid jne. Töötaja on laskumisel suletud ruumi kukkumise eest kaitstud ning teine operaator saab vintsi abil lihtsalt ja kiiresti töötaja tagasi üles tõmmata.

COVERGUARD KUKKUMISKAITSESÜSTEEMIDE SPIKKER

RIPPUMISTRAUMA

Enne kukkumist pidurdava süsteemi kasutamist, tuleb paika panna päästeplaan. Kohapeal peavad olema päästevahendid ja tuleb veenduda, et päästetöötajad saavad ligi kukkumise tagajärjel vigastada saanud töötajani. Kiire reageerimise puudumine võib põhjustada rippumistrauma.

Rippumistrauma (suspension trauma) tekib, kui töötaja jääb rakmetesse rippuma ning jalgade ümber olevad rihmad suruvad kinni jalaarterid, mille tulemusel on takistatud verevarustus. Kui hapnikurikas veri ei pääse ülakehasse, on südame, aju ja neerude töö pärsitud ning mõne minuti jooksul võib inimene kaotada teadvuse. Sel hetkel on juba kriitiliselt oluline, et inimene saaks võimalikult kiiresti abi, sest vaid 30 minutiga võivad elutähtsad organid lakata töötamast.

KUKKUMISKAITSEVAHENDITE HOOLDUS JA KONTROLLIMINE

Pärast kukkumiskaitsevahendite kasutamist tuleb need puhtaks teha. Tolmu, õli ja muu mustuse eemaldamiseks võib kasutada õrnatoimelist seepi ja pesulappi. Pärast pesemist jäta vahendid kuivama, kuid kindlasti mitte otsese päikesevalguse kätte.

Enne kukkumiskaitsevahendite kasutamist tuleb alati kandjal need üle vaadata ja tuvastada, kas esineb rebenemisi, kulumisi või teisi kahjustusi. Kui te ei ole kaitsevahendite heas seisukorras kindel, tuleb need viia spetsialisti juurde kontrolli. 

Pärast kukkumist on kohustuslik viia kukkumiskaitse varustus kontrolli ning seda ei tohi enne kasutada kui iga detaili kasutuskõlblikkus on kirjalikult kinnitatud.

Kukkumiskaitsevahendite tootjad näevad ette, et vähemalt kord aastas peab spetsialist kukkumiskaitse süsteemi osad üle vaatama ning kinnitama nende vastavuse ohutusnõuetele. Kontrollimise käigus vaadatakse üle kõik kukkumiskaitsevahendite komponendid, s.h turvarakmed, turvaliinid, ankrud, karabiinid ja teised süsteemi osad. 

Samuti soovitame teil teha lisakontroll, kui olete kukkumiskaitsevahendeid kasutanud tihedalt lühikese perioodi jooksul või kui märkate varustuse peal suuremaid kulumisjälgi.

Becky Tööohutuskeskus viib läbi Coverguard kukkumiskaitsevahendite perioodilist kontrolli. Inspektsiooni tulemusel kantakse teie isikukaitsevahendite registrisse kontrolli tulemus. Coverguard kukkumiskaitsevahendite perioodilise kontrolli läbiviimiseks võta meiega ühendust.