Lisaks ohtlike müratasemete olulisele vähendamisele pakuvad elektroonilised kuulmiskaitsevahendid ka muljetavaldavat lisavõimaluste valikut. Aga siinkohal peab olema väga tähelepanelik, kuna kõik kõrvu katvad elektroonikaseadmed ei paku kuulmiskaitset. Paljud klapid, mis sisaldavad elektroonilisi funktsioone, ei kaitse müra eest ega ole mõeldud kasutamiseks ohtliku müratasemega keskkonnas. Teatud sagedustel võivad need peakomplektid klapis tekkiva kõla tõttu taustamüra isegi võimendada. Kuulmiskaitse tagamiseks peab kõrvaklapp olema loodud spetsiaalselt kuulmiskaitseks ning olema vastavalt märgistatud (EN 352 sertifitseering ja markeering tootel).

Vaatame lähemalt kolme enamlevinud elektrooniliste kuulmiskaitsevahendite tüüpi:

1. Raadioga kõrvaklapid

Raadioga kõrvaklappide kasutamine ohtliku müratasemega keskkonnas võib tunduda kuidagi ebaloogiline. Kas raadio ei peaks olemasolevale mürale veelgi rohkem müra lisama? Kuid tänapäeva raadioga kõrvaklapid võimaldavad nautida muusikat kontrollitud ohututel tasemetel ning samas vähendades taustamüra mürarikkas keskkonnas.

Raadioga kõrvaklappides on elektroonika, mis piirab nende väljundvõimsust. Raadio sisselülitamisel piiratakse heli väljundvõimsust elektrooniliselt ohutule tasemele (u 82 dB) isegi siis, kui raadio seatakse maksimaalsele helitugevusele. Kuna klapid omavad passiivset summutust, siis on 82 dB helitugevus täiesti piisav, et kuulata raadiot küllaldase helitugevusega. Kõrge müratasemega töö puhul, mis on korduv ja tüütu, võivad raadioga kõrvaklapid suurendada töötaja rahulolu ilma kuulmiskaitset ohverdamata. Uuringud on tõestanud, et monotoonse töö tegijal suureneb raadiot kuulates tootlikkus ja rahulolu.

Raadioga kuulmiskaitsevahendite kasutusvaldkonnad:

• Korduv või rutiinne töö
• Masintöötlus, monteerimine, metallitööd
• Kergetööstus, elektroonika
• Tekstiilitööstus, trükkimine
• Haljastus

Raadioga kõrvaklapid ei sobi iga töö jaoks ja kindlasti mitte neile, kes töötavad liikuva rasketehnika lähedal, või töödele, mis nõuavad põhjalikku keskendumist. Põhjuseks on tähelepanuvõime hajumine raadiot kuulates.

2. Aktiivsummutusega kõrvaklapid

Impulssmüra on tööstusvaldkonna üks suurimaid väljakutseid kuulmiskaitse osas: kõrged müratasemed ettearvamatute ja vahelduvate intervallidega. Kuidas tagada kuulmiskaitse, mis võimaldab töötajatel kuulda kõnet ja hoiatussignaale ning samas pakkuda kaitset juhusliku kõrge impulssmüra eest?

Impulssmüra lühiajaline kestus tekitab töötajates vale kaitsetunde. Lühiajalise intensiivse helienergia ohtliku mõju mittetaipamise tõttu ignoreerivad töötajad tihtipeale seda ohtu.

Kuulmiskaitsmete tootjad on selleks otstarbeks loonud tasemetundlikud kõrvaklapid. Kõrvaklappide välispinnale paigaldatud mikrofonid edastavad signaali sisseehitatud piirajaga võimendusahelasse – maksimaalne väljundheli tugevus on 82 dB ehk jätkuvalt ohutu tase töökeskkonnas esinevale mürale. Kui töötaja kannab neid kõrvaklappe näiteks ehitusobjektil, kuuleb ta selgelt hoiatussignaale ja kaastöötajate hääli, kuid lisaks on ta kaitstud elektritööriistade tekitatava vahelduva müra või ootamatu impulssmüra eest.

Aktiivsummutusega kõrvaklappide elektroonika ei vaigista kostuvat müra, vaid piirab selle võimendust. Samuti ei suurenda piirav elektroonika kõrvaklapi passiivsummutust. Aktiivsummutusega kõrvaklappide suurimaks eeliseks on võimalus kuulda hoiatussignaale ja kaastöötajate hääli selgelt läbi taustamüra. See kehtib eriti töötajate puhul, kellel on halvenenud kuulmine.

Aktiivsummutusega kõrvaklappe kasutusvaldkonnad:

• Ehitus
• Vormstantsimine, lehtstantsimine, neetimine
• Vahelduv müra või ringiliikuvad töötajad
• Halvenenud kuulmisega töötajad

3. Kommunikatsiooni kõrvaklapid

Kommunikatsiooni kõrvaklapid sarnanevad aktiivsummutusega kõrvaklappidele. Need pakuvad head välismüra summutust ja sissetuleva raadioside signaali võimendatakse mugavale tasemele, tavaliselt piirava elektroonikaga, et vältida liiga suurt võimendust. Erinevus seisneb selles, et aktiivsummutusega kõrvaklapid saavad sisendsignaali kõrvaklappide peal olevatelt sisseehitatud mikrofonidelt, kuid kommunikatsiooni kõrvaklapid saavad oma signaali välisest raadioside allikast.

Nendel kõrvaklappidel on tavapäraste riistvaraühenduste (ühendatakse raadiosaatjaga) asemel juhtmevabad süsteemid, mis kasutavad FM- või Bluetooth-tehnoloogiat (võimalik telefoniga ühendada). Kõrvaklappe saab seadistada ainult kuulamisrežiimile või kahesuunalisele siderežiimile, tavaliselt kinnitatava varrega suumikrofoni abil. Kommunikatsiooni kõrvaklappe kasutatakse tavaliselt metsatööstuses, kaevandamises, lennunduses, ehituses, päästeteenistuses ja sõjaväes. Kuid enne ostu tuleb kindlasti katsetada kõrvaklappide konfiguratsiooni ja veenduda, et kõrvaklapid vastaksid kasutaja vajadustele ja riistvarale.

Väärtuslik töövahend

Elektrooniliste kõrvaklappide eeliseid tuleb võrrelda nende kallima hinna ja kogukama suurusega. Kuid elektroonilised kõrvaklapid pakuvad spetsiaalseid eeliseid nii tööalastes kui ka töövälistes rakendustes. Kõrvaklappide omadused ja funktsioonid muutuvad koos elektroonikatööstuse kiire arenguga ning uuendused disainis ja praktilisuses muudavad elektroonilised kõrvaklapid väärtuslikuks töövahendiks kuulmise säilitamise programmis.