Väärt nõu: kuidas valida õige tulekustuti

Vanarahvas teadis juba muiste öelda, et kui punane kukk oma tiibu lehvitab, siis on hilja. Tulekahju ei hüüa tulles. Et õnnetust vältida peab tuleohutusnõudeid nii kodu- kui töökeskkonnas väga tõsiselt võtma. Oluline osa tuleohutuse puslest on tingimustele vastav tulekustuti. Seda, millele tulekustuti valikul rõhku pöörata, räägib lähemalt Põhja Päästekeskuse Lilleküla päästekomando rühmapealik Janno Pajupuu.

“Enne tulekustuti valimist tuleb arvestada kindlasti sellega, et tegemist on esmakustutusvahendiga, mis on mõeldud vaid algseks reageerimiseks,” rõhutab Pajupuu ning lisab, et edasised valiku- ja kasutuspõhimõtted sõltuvad juba põlevast materjalist. “Kõige enam levinumad on pulber-, CO2- ja vahtkustutid.”

Tulekustuti valik sõltub põlevast materjalist

  • Kõige universaalsem kustuti, mis kustutab A-, B- ja C-klassi (tahked ained, vedelikud ja gaasid) põlevaineid, on pulberkustuti. Pulberkustutiga saab kustutada ka pingestatud kuni 1000 voldiseid elektriseadmeid, kuid vaata, et kaugus oleks kindlasti rohkem kui üks meeter.
  • D-klassi põlevainete ehk metallide jaoks on olemas spetsiaalsed pulberkustutid. Miks just pulber? Metallide põlemise temperatuur on rohkem kui 1800 kraadi. Antud temperatuuril vee molekul laguneb, mistõttu ei ole metalle veega võimalik kustutada.  
  • F-klassi põlevaine ehk rasva kustutamiseks on olemas spetsiaalsed rasvakustutid. Süttinud rasvasid on võimalik kustutada pulberkustutiga, kuid oskamatul käsitlemisel ei pruugi see väga efektiivne olla. Põhjus selles, et põlev rasv võib lähedal olevatele pindadele pritsida, mis suurendab seeläbi tulekahju levikut.  
  • Kodustes tingimustes on kõige parem vahtkustuti. Selle kustutusvahend ei lendu küll laiali, kuid see rikub suure tõenäosusega elektroonikaseadmeid. Ka pulberkustutit saab kodus kasutada, kuid arvesta sellega, et pärast on terve ruum pulbrit täis, mille koristamine on tüütu. Lisaks ei mõju ka pulber elektroonikale hästi.
  • Tundlike materjalide (elektroonika, dokumendid vms) puhul tuleks kasutada CO2 kustutit, mille kustutusaineks on gaas. CO2 kustuti ei määri ega tee kustutatavaid esemeid märjaks.

Kuidas tulekustutit kasutada?

Pajupuu kinnitusel on kasutamise protseduurid kõigil kustutitel samad. “Esmalt eemalda splint, seejärel sihi ning vajuta päästikule. Juhised on ka kustutil kirjas, kui tunned end ebakindlalt ega ole kindel, kuidas kustutit kasutada,” selgitab Pajupuu.

NB! Koduses majapidamises ei ole tulekustuti küll kohustuslik, kuid siiski rangelt soovituslik. Tulekustuti paigutus on reguleeritud siseministri määruse paragrahvis 5.

Kui tihti peaks kustuteid kontrollima?

“Välitingimustes olevaid kustuteid tuleb kontrollida vähemalt kord aastas, sisetingimustes paiknevaid kustuteid peaks kontrollima iga kahe aasta tagant. Kustuteid hooldavad ettevõtted, kellel on selleks vastav volitus,” räägib Pajupuu.

Pajupuu paneb veel südamele, et kustutit tuleb hoida stabiilses keskkonnas, kus ei ole liiga niiske ega esine drastilisi temperatuuri kõikumisi. “Tulekustuti eluiga on ca 10 aastat. Üheks indikaatoriks, et kustuti hakkab väsima ega pruugi olla enam adekvaatne, on selle roostes või deformeerunud välispind. Pulberkustuti puhul tuleb kindlasti jälgida, et manomeetri näit oleks rohelisega märgitud vahemikus,” rõhutab Pajupuu ning lisab, et üldiselt on kontrollvahemik seatud nii, et selle aja jooksul ei tohiks nõuetekohaselt hoitud kustutiga midagi juhtuda.

Kui Sul tekkis tulekustutite kohta küsimusi, siis võta meiega ühendust!